Sündmus 

Kanal 2 ja Postimees: kaks kärbest ühe hoobiga

Neljapäeval, 25. jaanuaril võttis Kuristiku kooli 11. klassi meediarühm ette ekskursiooni Kanal 2 ja Postimehe toimetustesse. Kõik olid ärevil, sest tegemist oli esimese ekskursiooniga, mida õpetaja Aivar Metsaveer meile korraldas, ja ootused olid kõrged.

Kooli juurest suundusime bussipeatusesse, kus õpetaja selgitas, kuhu me täpselt lähme ja mida tegema hakkame. Bussist väljusime Gonsiori peatuses ja seal saime Aivarilt esimese ülesande: pidime jagunema paaridesse ja hakkama pildistama erineva värvi ja kujuga asju, teemaks olid ringid, ruudud, sinine, roheline ja kollane värv. Seiklesime läbi Politseipargi ja pildistasime liivakastis mänguasju, busse, maju ja igasuguseid esemeid, mis seostusid meie ülesande teemaga. Heade ja originaalsete fotode saamise nimel ronisime purskkaevudesse ja astusime veelompidesse. Õpetaja jagas lahkelt nõuandeid ja nippe, kuidas võimalikult kvaliteetset ja silmale meeldivat pilti teha. Ülesande eesmärk oli õppida märkama detaile ja neid kaamerasilmaga kinni püüda.

Postimehe telgitaguseid kaemas

Lörtsuvate saabastega jõudsime viimaks Eesti Meedia majja ning ringkäik Postimehe ja Kanal 2 toimetuses võis alata. Esmalt tutvusime Postimehe toimetusega, mida tutvustas meile Toomas Randlo, kes on Postimehe teemaveebide osakonna juht. Saime teada, kuidas näeb välja uudistetoimetuse köögipool ja millises keskkonnas see kõik toimub. Huvitav oli näha, et seal on kasutatud avatud kontori põhimõtet: seinu, mis eraldaksid osakondi üksteisest, peaaegu polnudki. Palju oli televiisoreid, kust oli võimalik reaalajas näha, milliseid uudiseid hetkel vaadatakse.

Samuti tegeles toimetus laupäevalehele Arter viimase lihvi andmisega ning nägime, kuidas ajaleht oli leht lehe haaval ülevaatamiseks välja pandud. Saime aimu uuriva ajakirjanduse tegemistest ja sellest, millal järgmine laiemat kõlapinda tekitav uudis ilmub. Nägime ka fotograafide tiimi ja kui võimsat tehnikat nad piltide tegemiseks kasutavad. Saime teada, et fotograaf teeb sündmuskohal pilte ja saadab need siis toimetusse, kus need internetti üles pannakse. Tagasi kontorisse jõudes fotograaf töötleb ja sorteerib pildid ära ja asendab juba olemasolevad pildid uutega.

Nõuanded DigiKresku tegijatele

Edasi liikusime koosolekuruumi, kus Toomas Randlo andis meile tagasisidet meie armsa DigiKresku kohta. Ta soovitas rohkem kasutada sõna Kuristiku ja vältida väljendit meie kool, kuna kooliperele on arusaadav, millest jutt käib, aga väljastpoolt kooli lugejatele võib jääda tekst arusamatuks. Ta jagas nõuandeid, mis olid mulle kui Kresku peatoimetajale väga huvitavad. Ta küsis ka meie meediatarbimise kohta, näiteks kust me tavaliselt uudiseid loeme ja kui tihti. Vahva klassivend Karl-Olaf lubas selle peale hakata rohkem Eesti uudiseid lugema, sest seni luges ta rohkem välismaa kohta käivaid uudiseid. Peale arutelu saime kaasa Postimehe laheda kujundusega pastakad.

Kanal 2 toimetuses

Nüüd oli jõudnud järg Kanal 2 toimetuse kätte. Kõigepealt sattusime telesaate „Radar“ toimetusse. Selle krapsakad tegijad selgitasid meile, millega nende võttetiim hetkel hõivatud on: nad tegelesid uue saate videomaterjali kokkupanemisega. Nägime, et neil oli käimas väga huvitav eksperiment saate jaoks, aga rohkem meile infot selle saladusliku teaduseksperimendi kohta ei jagatud ja isegi pilti ei lubatud teha. Alles saadet vaadates saame täpselt teada, millega tegemist on.

Järgmisena jõudsime Kanal 2 ilmateate salvestuskohta. Nägime stuudios olevatest teleritest maakera kujutist, aga tegelikult oli ruumis näha vaid rohelist kangast, mille ees ilmateadustaja seisab. Proovisime ise ka ära, kui raske ilmateadustamine on ja tõtt-öelda oli see raskem, kui arvasime. Pidi vaatama kaamerasse ja jälgima end samal ajal telerist, et käega kaardi ees ikka õiges suunas vehkida. Kogu stuudiost hõlmas ilmateate nurk vaevalt kümnendiku.

Stuudios oli ka näha varsti algava Lõuna-Koreas peetavate olümpiamängude teemalisi plakateid. Ka saate „Reporter“ rõdul saime ära käia. Telekast vaadates tundub see suur, aga ise seal ringi vaadates avastasime, et see on tegelikult üsna pisike. Tegime seal grupipildi ja imetlesime õhtuse Tallinna vaadet.

Kanal 2 toimetuses ringi rännates sattusime ka ruumi, kus oli palju telekaid. Seal tegeletakse reklaamide ja telesaadete edastamisega vaatajatele. Meile selgitati, et päevasel ajal tegeleb selle tööga inimene, öösel aga arvuti. Kui midagi peaks öisel ajal viltu minema, siis peab töötaja kohale tulema ja vea parandama. Lisaks saime teada, et selle õhtu kuumima saate „Eesti muusikaauhinnad 2018“ ülekande ajal toimuvad reklaamipausid kestavad ligikaudu kuus minutit. Natuke ruumis ringi vaadates märkasin paberit, kuhu oli märgitud reklaamide eetrisse minemise aeg, kestus ning tellija. Seda oli väga huvitav uurida, sest sealt oli hästi näha, kui täpselt televisioonis tegevusi plaanitakse.

Kohtumine vilistlasega

Ekskursiooni otsad tõmbas kokku kohtumine vilistlase Allan Triigiga, kes lõpetas Kuristiku Gümnaasiumi aastal 2008. Ta rääkis oma hetketööst, milleks on infograafikute disainimine, ja oma tegemistest Kuristiku gümnaasiumis, kui ta veel õpilane oli. Omalt poolt rääkisime talle praegustest õpetajatest ja kooli olukorrast. See oli tore jutuajamine päeva lõpetuseks.

Nii õpilased kui ka õpetaja Aivar jäid ekskursiooniga rahule. Tore oli näha, kuidas Eesti olulisemad uudiste- ja teletoimetused oma igapäevatööd teevad. Ringkäik oli silmaringi avardav ja jääb pikaks ajaks meelde.

 

Helen, 11. klass

Seotud artiklid