Intervjuu 

Kaks nädalat Kuristikus

VeniVidiVici Õpilasvahetus korraldab Eesti-siseseid õpilasvahetusi 7.–12. klasside noortele. Õpilastel on võimalus minna õppima teise Eestimaa kooli üheks või kaheks nädalaks. Selles projektis osales ka Anastasia Pareiko, kes tuli meie kooli 11. klassi vahetusõpilaseks Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist ja õppis siin 8.-19. jaanuaril 2018.

Miks otsustasid projektis osaleda?
Meie koolis käisid inimesed, kes rääkisid projektist VeniVidiVici. Kuna mul on märtsis eesti keele C1-taseme eksam, siis arvasin, et see on hea võimalus oma keeleoskust parandada.

Mis eesmärgid endale püstitasid? Kas need täitusid?
Eesti keeles lugemise ja kirjutamisega saan hästi hakkama, aga rääkimisega ei ole nii head lood. Niisiis püstitasin endale eesmärgi rohkem rääkida. Üldiselt see soov täitus, aga oleksin võinud ise rohkem avatud olla.

Miks just kaks nädalat? Kas see oli paras aeg?
Arvasin, et esimene nädal on harjumiseks uue keskkonna ja inimestega, teisel nädalal läheb suhtlus juba lihtsamalt. Võimalus oli minna ka terveks kuuks, aga sellisel juhul oleksin ma jäänud oma koolis õppetööst maha. Kahest nädalast piisas, sest viimasel reedel hakkasin oma sõprade järele igatsema.

Anastasia tugiisikuks oli Katrin 11. klassist.
Anastasia tugiisikuks oli Katrin 11. klassist.

Mis on kõige silmatorkavam erinevus vene ja eesti kooli vahel?
Erinev on näiteks see, kuidas õpetajad pöörduvad õpilaste poole. Minu kooli õpetajad ütlevad ülesannet andes: “Tehke see lehekülg lahti, lugege seda.” Aga teie koolis õpetajad pigem sinatavad õpilasi: “Tee seda, vaata sinna.” Seda oli väga huvitav jälgida.

Kas inimeste suhtlemisviisis oli midagi erinevat?
Ei. Mulle tundus, et 11. klassis on küll mõned nii-öelda „parimate sõprade rühmad“, mis koosnevad 4-5 inimestest, kuhu ei taheta kedagi teist ligi lasta. Aga vaatamata sellele leidsin endale palju sõpru, kellega suhtlesin.

Kas sinu meelest võiksid ka eesti õppekeelega koolide õpilased minna vene koolidesse vahetusõpilaseks? Miks?
Kui on soov, siis miks mitte. Noored venelased oskavad kolme keelt: vene, eesti ja inglise keelt ning neil on tööd otsides isegi eeliseid eestlaste ees, kes oskavad ainult eesti ja inglise keelt.

Kas ja miks soovitad oma sõpradele sellist kogemust?
Ikka! Uued tuttavad nii eestlaste kui ka venelaste seas, ümbruse vahetus ning enda proovile panek – kas saan ikka hakkama või ei?

Kas suhtled siiani nendega, kellega tutvusid meie koolis?
Haruharva, aga suhtleme. Mul on hea meel, et mind kutsutakse siiani laupäeviti võrkpalli mängima. Suur tänu neile.

Miks just meie kool? Mida teadsid enne meie kooli kohta?
Aeg-ajalt juhtusin teie koolist mööda kõndima, aga ei teadnud sellest midagi. Valisin teie kooli, sest siia oli mugav hommikuti kooli tulla.

Milline tund meeldis kõige rohkem? Miks?
Vene keel, sest mul oli huvitav jälgida ja kogeda, kuidas õpetakse vene keelt eesti koolides.

Kuidas õpetajad sinusse kui vahetusõpilasesse suhtusid?
Väga hästi!

Kui palju sa pidid meie koolis õppima ja kas pidid tunnis vastama ning kodutöid tegema?
Keegi seda väga ei jälginud. Igatahes püüdsin teha kõike, mida tuli teha.

Kas said hindeid meie koolis?
Matemaatika kontrolltöö eest sain hindeks viie – teema oli mulle tuttav. Hinde kinnituseks andis õpetaja mulle allkirja.

Kui saaksid minna uuesti 10. klassi, siis millise õppekeelega kooli valiksid?
Valiksin ikka vene kooli, aga võib-olla eesti keele kallakuga.

Kuidas hindad meie kooli sööklas pakutavat toitu?
Mulle üldiselt meeldis söökla õhkkond ning interjöör. Väga maitsev toit oli, jätsin isegi kommentaari söökla tähelepanekute raamatusse.

Moonika, fotograaf Isabel, 11. klass

Seotud artiklid