8.a ja 8.b hariv vaheajareis Peterburi

24. aprilli varahommikul kell 6 sõitis kooli juurest välja reisibuss koos 39 kaheksandikuga. Saatjateks olid klassijuhatajad ning optimistlik, äärmiselt jutukas ja lõbus giid. Reisiseltskonna sihtkohaks Sankt-Peterburg.

Kõigepealt jagas giid bussis kätte viisadega passid. Kulus pisut aega üksteise vahvate piltidega viisadega tutvumiseks ja juba oligi aeg hakata migratsioonikaarte täitma. Tegu oli tõelise katsumusega, enamus rikkus ära vähemalt ühe kaardi, usinamad lausa 3-4 kaarti, enne kui asi korrektselt kahele identsele paberile kirja sai. Meeleolu hakkas pisut tõsinema, kui mõisteti, et minnakse vastu tõelisele piirikontrollile. Enamiku jaoks oli see esmakordne idanaabrile küllaminek.

Enne piiriületust tegime peatuse ja võimalus hommikukohviks. Peatuspaigas kohtusime teise bussiga, kus nagu selgus oli hulganisti sõpru ja tuttavaid Arte Gümnaasiumi 9. klassidest. Ka nemad olid teel Peterburi ja peatusid meiega samas hotellis, ainult korrus allpool. Narvas ületasime Venemaa piiri. Ronisime kogu oma „käsipagasiga“ bussist välja ja peale põgusat venekeelsete viisakusväljendite vahetamist ja passikontrolli olimegi teisel pool idapiiri.

Teel Peterburi poole rääkis giid terve tee paikkonna ajaloost ning Peterburist kui kultuuripealinnast. Esmalt sõitsime läbi merealuse tunneli Kroonlinna. Nägime ära Lydia Koidula viimase elupaiga ja Kroonlinna nulli, eriti meeldejääv oli värskelt renoveeritud uhke Merekirik. Kuigi sadas ja ilm oli jahe, avaldas kogu grupp soovi pisut sadamas ringi jalutada, kahureid ja sõjalaevu vaadata. Sealsamas sai tehtud ka grupipilt Peeter I ausamba jalamil.

Starbucks

Järgnes üldtutvustav ekskursioon bussiga Peterburi linna sissesõidul, seejärel Iisaku väljaku ning katedraaliga tutvumine. Tegu on tõeliselt suursuguse ehitisega, mis on maailmas suuruselt viies katedraal. Üsna hilja õhtul majutusime kesklinna hotelli “Sankt-Peterburg”, kus enamikul oli õnn saada enda käsutusse sviidimõõtu luksuslik kaheinimesetuba vaatega Neevale, tõusvatele sildadele ja ristleja Aurorale, mis oli ankrus otse hotelli akende all. Õhtul jalutasid osad veel Neeva kaldapealsel, aga eriti menukas oli hotelli lähedal asuv Starbucksi kohvipood.

Järgmisel hommikul jätkus peale kosutavat Rootsi laua hommikusööki linnaekskursioon, sõitsime bussiga mööda Neeva kaldapealset, giid tutvustas erinevaid vaatamisväärsusi ja juhtis tähelepanu detailidele, mille kaudu suurlinn Peterburi Tallinnaga seotud on. Neid polnudki vähe, isegi ühe suure silla tugipostid olid toodetud Revalis ja kõigile postidele ka vastav kiri peale kujundatud. Linnas silmasime muidugi ka kõikjal ettevalmistusi jalgpalli MM-ks, aga veel enam torkasid silma loosungid ja õnnesoovid erinevatel plakatitel, mis olid pühendatud 9. mai tähistamisele.

Ennelõunal nägime veel ära Konjushennaja väljaku ja Kaasani katedraali ja Palee väljaku Aleksandri sambaga, mis ainuüksi oma suure massi abil püsti seisab. Käisime ka Peetri ja Pauli kindluses ekskursioonil, nägime oma silmaga keskpäevaseid kahuripauke, peale mida me mõnda aega üldse midagi ei kuulnud. Lõunasööki serveeriti väga omapärases kohas – Soome kiriku kohvikus.

Tõeline ekspert

Terve pealelõuna sisustas seejärel ekskursioon maailmakuulsas kunstimuuseumis Ermitaažis, kus saime võimaluse tutvuda suursugune interjööri ja kuulsate kunstiteostega, millest enim tähelepanu äratasid Leonardo da Vinci ja Rembrandti originaalteosed. Tõeline õnn oli, et saime Ermitaažis oma giidiks tõelise eksperdi – Viiu Fjodorova – 50 aastat Peterburis elanud eestlase, kelle elavad kirjeldused ja lai silmaring olid köitvad.

Tänu Viiule saime peale Ermitaaži külastada ka Peterburi Jaani kirikut (Eesti kirik Peterburis), mille rahulikus vaikses koduse kujundusega saalis kuulasime Viiu pajatusi Peterburi eestlaste kogukonnast. Päev lõppes kahetunnise istumisega Nevski prospekti ummikus, millele järgnes lühikeseks jäänud poetuur. Väga väsinuna jõudsime tagasi hotelli. Öö oli vaikne ja rahulik, küllap murdis väsimus ka kõige visamad.

Kolmandal hommikul oli peale hommikusööki pisut kahjugi oma mugavatest kenadest tubadest lahkuda, aga ees ootas veel Smolnõi külastus. Oma üllatuseks saime loa kloostri kellatorni ronida, mis nõudis küll märkimisväärselt head füüsilist vormi, aga pakkus väga kena vaate linnale.

Näitlik õppematerjal

Enamiku õpilaste arvates oli päeva parim osa ekskursioon Peterburi suure maketi “Petrovskaja Akvatoria” juures. Tegu on üsna värske eksponaadiga, mis kujutab linna liikuvat akvatooriumi – laevad sõitmas jõgedel ja kanalitel, paleede uhked fassaadid peegeldumas vees, Soome lahe äärsed lossid Peterhof ja Oranienbaum, inimfiguurid maskiballil tantsimas, sõitvad tõllad, heli- ja valgusefektid. Kõik objektid on loodud täpselt nii, nagu 18. sajandi keskpaigas päriselt oli. Õpilased, kes veel siiani päris täpselt hoomanud polnud, milline ajastu see oli, kus Peeter I tegutses, said asjad oluliselt selgemaks.

Maketi külastamisele järgnes veel Verelunastuskiriku külastus, mille fassaadilt leidsid õpilased väikeste lisavihjete abil üles ka Eesti vapi kolme lõviga. Enne lõunasööki jäi viimane lühike hetk suveniiride soetamiseks. Eriti menukaks ostuks kujunesid läkiläkid ehk vene rahvuslikud karvamütsid. Eks võrdlemisi jahe ja vihmane ilm soosis nende kandmist ka igati. Pärastlõunal alustasime koduteed. Linnaäärsest Lentast said toiduvarud täiendust ja bussinina keeratigi Tallinna poole. Piiril suutsime edukalt edestada mitut liinibussi ja läbisime piiripunkti pea rekordkiirusel. Tallinnasse jõudsime hilisõhtul, veidi enne keskööd.

Need olid kolm kultuuri ja uut infot täis päeva, mis andsid hulgaliselt muljeid, koosolemisrõõmu, teadmisi ja kogemusi, aga ka tunnet, et meil Eestis on kõik väga hästi.

Klassijuhataja Karmen Kisel