Lahkuv USA suursaadik: „Kõige rohkem jään igatsema eestlasi.“

Intervjuu on tehtud USA suursaadiku James D. Melville’ga ajal, kui ta külastas Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 13. märtsil 2018.

Kuidas saite USA suursaadikuks Eestis?
Sain USA suursaadikuks Eestis tänu sellele, et olen oma karjääri jooksul tegelenud palju Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhetega. Ma tunnen seda osa maailmast ning olen töötanud USA esindajana Nõukogude Liidus ja NATO-s. Seoses julgeolekuga on mul samuti palju kogemusi – ka see on väga oluline Eestisse tööle asudes.

Kuidas kirjeldaksite tüüpilist eestlast?
Tüüpiline eestlane on mõtlik. Ei ütle esialgu palju – natuke tagasihoidlik, kuid temaga on siiski kerge suhelda. Eestlane väärtustab Ameerika Ühendriike ja seda, mida USA aastakümnete jooksul Eesti toetuseks teinud on.

Kuidas teie perele Eestis elamine meeldinud on?
Ainult mu abikaasa elab siin koos minuga. Meil on kaks täiskasvanud poega, kes on meil Eestis külas käinud. Meil on palju külalisi käinud, kellele on siin meeldinud. Eesti on ilus maa. Siin on palju loodust: metsad, järved, meri. Ja siin on ilusad vanad linnad. Mulle meeldib, et vanad kirikud, mõisad ja lossid hoitakse korras, sest need jutustavad meile ajaloost. Meil pole seda Ameerikas. On tore tulla Euroopasse ja näha, et maailm ei alanud aastal 1776.

Kui palju erineb Eesti teistest riikidest, kus te käinud olete?
Olen töötanud enamiku oma karjäärist suurtes linnades: London, Pariis, Brüssel, Moskva, Berliin. Eestit on palju kergem tundma õppida, sest see on väiksem. See on nagu suures külas elamine: kõik teavad kõiki. Pööratakse tähelepanu sellele, kuidas teistel läheb. Satud kõikjal kokku tähtsate inimestega.

Kuidas teile meeldib Eesti maastik?
Jah, jääaeg tegi head tööd … Ilusad merekaldad ja suured metsad. Kord seenel käies oli pool korvi mürgiseid seeni täis – hea, et eestlane kaasas oli, sest muidu oleksin surnud. New Yorgi eeslinnas üles kasvanuna olen rahvamassidega harjunud – Eestile omane eraldatus ja hõre asustus on eriline.

Oleme kuulnud, et teile meeldib agronoomia ja taimede kasvatamine.
Hahaa, meeldib küll. Lasin ehitada oma residentsi aeda kasvuhoone. Me kasvatame enda tarbeks köögivilju ja ürte. Mul on kokk, kes tuleb sellega kaasa ning otsib marju ja seeni. Eesti on esimene riik, kus ma olen söönud sammalt.

Kas teil on olnud raskusi Eesti kliimaga kohanemisega?
Ei ole. Mul oli üks tööülesanne Aafrikas – seal oli 40 kraadi sooja. Kui on külm, saab alati midagi selga panna, aga kui on palav, ei saa lõpmatuseni riideid seljast ära võtta.

Kas on parem õppida Eestis või välismaal?
Kõige parem on ise selgeks teha, millised võimalused kõige paremini lähevad kokku su plaanidega. Eestis on suurepäraseid ülikoole. On suurepäraseid ülikoole Euroopas, kuhu on lihtne Euroopa Liidu kodanikuna õppima pääseda. Muidugi võib ka USA-sse õppima minna, sest ka seal on väga palju häid ülikoole, kuid see on keerulisem, pealegi tuleb õppimisega seotud kulud ise kanda. Isaks saades teadsin, et 18 aasta pärast lähevad lapsed ülikooli: kogusin terve selle aja raha. Euroopas on teil täiesti teistsugune süsteem, mida hindan väga.

Mida arvate meie kooli õpilastest ja õpetajatest?
Olen heas mõttes üllatunud. Teie koolis on minult küsitud rohkem küsimusi kui üheski teises gümnaasiumis viimase kolme aasta jooksul. Hea töö!

Kas teate, kes on järgmine USA suursaadik Eestis?
Ei, ma ei tea. Ma tean, et president on minu järglase nimetanud, kuid Ühendriikide senat teeb lõpliku otsuse selle kohta, kes Eestis minu tööd jätkab.

Kas on midagi, mida tahaksite öelda järgmisele suursaadikule?
Minu arvates poleks see minust mõistlik tegevus. Arvan, et on palju parem ise asju avastada. Saatkonnas on tore meeskond: nad teevad kõik selleks, et uus suursaadik oleks kõigest olulisest teadlik. Mainksin ainult üht: heeringajäätis. Ma ei olnud seda enne Eestisse sattumist proovinud. Ei tea kedagi teist, kes seda valmistaks.

Mida hakkate Eesti puhul kõige rohkem igatsema?
Eestlasi. Kõige rohkem jään igatsema eestlasi. Mul on siin tore aeg olnud. Olen leidnud palju sõpru ja kohtunud paljude huvitavate inimestega. Jään neid igatsema. Jään igatsema ka Eestimaa kevadet oma imelise valgusega – see aeg aastas on siin nii ilus! Armastan Tallinna vanalinna. See on tõeline aare.

Rain Eichhorn, Helen Heidemann, Karl-Olaf Olmann, 11. klass, fotograaf Paula Valdna 10. klass